Majanduslik bioonika - loodus kui mudel
Inimese loov vaim võib teha mitmesuguseid leiutisi (...), kuid tal ei õnnestu kunagi teha ühtki, mis oleks ilusam, säästlikum ja sirgjoonelisem kui looduse oma, sest tema leiutistes ei puudu midagi ja midagi ei ole liiga palju.
Faszinatsioon Bioonika
Bioonika tegeleb loodusnähtuste ülekandmisega tehnoloogiasse. See põhineb eeldusel, et elusloodus arendab evolutsiooniliste protsesside kaudu optimeeritud struktuure ja protsesse, millest inimene saab õppida.
Uus lähenemine pika traditsiooniga
Termin "bioonika" võeti kasutusele 1960. aastal Ameerika õhujõudude major Jack E. Steele tutvustas terminit "bioonika" ühel sümpoosionil. Idee selle taga on aga palju vanem. Loodus oli algusest peale õhuruumi vallutamise inspiratsiooniks. Juba 16. sajandil leiutas Leonardo da Vinci lindude lendu jäljendavad lennumasinad ja teda peetakse seega bioonika esiisaks.
19. sajandi alguses rajas George Cayley esimeste toimivate langevarjude ehitamise kodumaiste taimede lendavatele seemnetele. 20. sajandi alguses oli Otto Lilienthal esimene, kes tunnistas tiiva kumeruse olulisust tõstejõule - ja pani sellega aluse esimestele edukatele purilendudele.
Nii nagu iga lennukite insener peaks uurima lindude lendu, uurib majandusbioonika, millised looduslikud protsessid võiksid olla edukate majandusprotsesside mudeliteks.
Eluring kui majandusmudel?
Üle 20 aasta on Gradido Academy for Economic Bionics arendanud alternatiivset "ühisraha", mis põhineb looduse mudelitel. Loodus järgib reeglit, et ainult seal, kus midagi läheb kaduma, võib tekkida midagi uut ja seega on võimalik pikaajaline areng (evolutsioon). Selle edu retseptiks on "elutsükkel". Kui meie majandus järgiks seda looduslikku tsüklit, siis usuvad majandusbioonika eksperdid, et see lahendaks praktiliselt kõik maailma rahaga seotud probleemid.
Tund
majandusbioonika
Ülemaailmne Corona-kriis ei tekita mitte ainult vajadust ümbermõtlemiseks, vaid toob ka esile valitseva majandussüsteemi hapruse. See avab ka uue avatuse looduse edumudelite suhtes, mis on end juba neli ja pool miljardit aastat tõestanud. Sellest tulenevalt vaatab ühiskond üha enam ja enam ootuspäraselt majandusbioonika veel noorele teadusele ja selle vastustele meie aja eksistentsiaalsetele küsimustele.
