Gradido tagab meestele ja naistele võrdsed õigused.

Kas sulgemine näitab, et võrdsed võimalused on ebaõnnestunud?

Künzelsau, 27.01.2021 - Naised ei ole kunagi olnud nii "süsteemselt olulised" kui Corona-kriisis - ja harva nii koormatud. Kogu maailmas on 70 protsenti sotsiaal- ja hooldustöötajate töötajatest naised. Isegi tavalistel aegadel teevad nad keskmiselt kolm korda rohkem tasustamata hooldustööd kui mehed. Praeguses kriisis ähvardab see olla nende hukatus. Peamiselt on naised need, kes vähendavad oma tööaega iga lukustamisega rohkem, et hoolitseda laste eest, käia koolis või hoolitseda puudustkannatavate pereliikmete eest. See areng näitab selgelt, kui habras see eeldatav võrdsus tegelikult oli. Tegelikult ähvardab naisi oht, et kui töömaailma põhjalikult ei reformita, on nad kriisi suured kaotajad. Sotsiaalteadlastele tundub, et meie praeguste tööhõivemudelite põhjalik ümberkujundamine on vältimatu, kui mehed ja naised tahavad lõpuks ometi võrdseid võimalusi. Gradido Akadeemia äribioonika eksperdid on juba välja töötanud selleks sobiva kontseptsiooni. Nad tuginevad kindlalt sugude võrdsele osalusele - vastavalt looduse edumudelitele.

Traditsiooniliselt ei võta naised mitte ainult lõviosa eakate ja haigete eest hoolitsemisest, vaid ka kodu- ja peretöödest ning abivajavate sugulaste eest hoolitsemisest. Ühest küljest teenivad nad traditsioonilist enesehinnangut, et see on armastava hoolitsuse väljendus. Teisest küljest tähendab naistöötajate püsivalt madalam palk, et ka praegu on valdavalt naised need, kes vähendavad oma tööalast pühendumist, kui lapsed või vanemad vajavad toetust. Kui topeltkoormus oli juba enne Corona-kriisi suur väljakutse, siis kodukontori ja koduõpetuse ajal on see kujunemas raskeks koormaks - ähvardavate tagajärgedega. Hiljutised uuringud on näidanud, et iga täiendav töökoha sulgemine toob kaasa naiste tööaja edasise vähenemise, et täita üha suuremaid perekondlikke kohustusi. Majandusteadlased kardavad, et paljud naistöötajad riskivad selle arengu tõttu püsiva sissetuleku kaotuse ja valusa tagasilöögiga karjäärile.

Saksamaa majandusuuringute instituudi andmetel on naiste osakaal "süsteemselt olulistes" ametirühmades peaaegu 75 protsenti. Õdede ja eakate meditsiiniõdedena hoolitsevad nad haigete eest eesliinil. Kassapidajad "hoiavad kauplust käigus". Lapsehoidjad hoolitsevad nende laste eest, kes ei saa jääda oma süsteemiga seotud töölt eemale, kui koolid ja lasteaiad on suletud. Nende "naiste töökohtade" ühisosa ei ole aga mitte ainult see, et neid peetakse Corona-kriisis hädavajalikuks, vaid ka see, et nad on valdavalt halvasti tasustatud. Vabalt järgides moto "Mida peres "tasuta" tehakse, ei saa palju maksta", ei ole tüüpiliselt naiste tegevusel ikka veel tööturul vastavat majanduslikku väärtust. "Selline ühiskondlik hoolimatus hooldustöö suhtes ei ole mitte ainult talumatu, vaid ka ülimalt mõttetu," on Gradido Akadeemia omanik Margret Baier nördinud, "sest see naiste hooldustöö on meie majanduse ja heaolu jaoks eksistentsiaalne. Naiste töötulemused on meie süsteemi selgroog, mitte ainult selles kriisis."

Sellest hoolimata on Bertelsmanni fondi viimane uuring kinnitanud, kui massiliselt on Corona-kriis avaldanud traditsioonilisi rollimudeleid perekonnas - ja kui ülekoormatud on naised selle tagajärjel füüsiliselt ja psühholoogiliselt. "Vaja on interdistsiplinaarset ühiskondlikku diskursust kaasaegse töömaailma eeliste ja puuduste üle. Tööturu- ja tööhõivepoliitikat, pere- ja tervishoiupoliitikat ei saa enam eraldi käsitleda," ütleb fondi enda kompetentsikeskuse "Ettevõtluskultuur ja juhtimine" direktor Martin Spilker.

"Me vajame kiiresti paindlikumaid töömudeleid ning hooldustöö asjakohast väärtustamist ja tasustamist," kinnitab ka Gradido Akadeemia kaasasutaja Bernd Hückstädt. Rohkem kui kahe aastakümne jooksul on selle sõltumatu uurimisinstituudi majandusbioonika eksperdid töötanud välja Gradido ühisraha, mis on uue majandus- ja finantsmudeli keskne osa. "Meile on juba väga pikka aega olnud selge, et valitsev mudel ei saa enam pikemas perspektiivis toimida. Kriis ei toonud meile seega mingeid üllatusi, vaid tõi ainult esile probleemid, mis paratamatult olid tulemas. Nüüd on aga hädasti vaja teha kursikorrektsioon, sest tulevased põlvkonnad ei lase mingil juhul lasta end sundida sellisesse eluviisi, mida praeguse majandusmudeli jätkumine neile kaasa tooks. See, kuidas naised juba praegu selle all kannatavad, on praegu väga ilmne."

Gradido Akadeemia lahendusmudel põhineb looduse aastatuhandeid vanadel edumudelitel. Järgides loomulikku muutumise ja kadumise tsüklit, on majandusbioonika asjatundjad loonud ühishüve valuuta Gradido kombinatsiooni "aktiivse põhisissetuleku" ja "kolmekordse hüve" kohase võlgadeta rahaloome. Konkreetselt tähendaks valitseva majandus- ja finantssüsteemi ümberkujundamine selliseks Gradido mudeliks võlaraha põhimõtte lõppu. Selle asemel luuakse igakuiselt 3 x 1000 Gradido igale inimesele. 1000 Gradido oleks kättesaadav riigieelarvesse. Saksamaal vastaks see rahakogus ligikaudu praegusele riigieelarvele (föderaalne, riiklik ja kohalik) pluss tervishoiu- ja sotsiaalteenused. Tasandus- ja keskkonnafondi jaoks loodaks veel 1000 Gradido ühe elaniku kohta. Viimane kolmandik oleks kõigile kättesaadav "aktiivse põhisissetulekuna" ja tagaks seega mitte ainult igaühe varustatuse eluks vajalike asjadega, vaid ka selle, et naised ja mehed saaksid tulevikus olla võrdselt aktiivsed ja täisväärtuslikud oma karjääri ja perekonna alal.

Struktuurimuutuse vajadust kinnitab ka Hans Böckleri Sihtasutuse majandus- ja sotsiaalteaduste instituudi (WSI) teaduslik direktor prof dr Bettina Kohlrausch. Podcastis "Systemrelevant" arutleb ta lähemalt selle üle, kui rängalt Corona-kriis naisi tabab: "Tegelik struktuurimuutus on hädavajalik, sest ei saa olla nii, et naistelt oodatakse kehvasti tasustatud, alatasustatud või palgata tööd kui enesestmõistetavat. Tänased struktuurid toimivad ainult seetõttu, et naised on kahekordselt sotsialiseeritud, seega reisivad nad nii tööturul kui ka erahoolduses ning mõlemas valdkonnas teevad nad lõpuks tööd, mida ei tunnustata piisavalt." Lisaks kutsub Kohlrausch, kes on ka Paderborni ülikooli ümberkujundamise professor, üles "töö- ja tasustatud tööaja realistlikult korraldama nii, et jääks piisavalt aega peretööks ja vabatahtlikuks tegevuseks".

"Ainult patriarhaalse majandus- ja finantssüsteemi ümberkujundamine suudab kõrvaldada pikaajalised probleemid, mis tulenevad enamiku naiste eluaegsest diskrimineerimisest tööturul: Igavesti ähvardav vaesuse lõks, kui abielu ebaõnnestub või üksikvanematele - ja vanadusvaesus, mis puudutab eriti naisi," täpsustab Bernd Hückstädt ja selgitab: "Meie Gradido mudelis saab hooldustöö seega samasugust tunnustust nagu iga teine töö. Meie mure on kujundada maailm, mis vastab tegelikule elule ja inimeste vajadustele." Margret Baier lisab: "Looduse eeskuju järgides õitseb iga edukas mudel naiste ja meeste võrdsel esindatusel - isegi ilma "naiste kvoodita". Gradido akadeemias on paljud naised olnud aktiivsed algusest peale."

Selleks, et tagada inimeste põhivajadused nende tööelu igas etapis, näeb Gradido mudel ette ka põhisissetuleku. Erinevalt palju arutatud tingimusteta põhisissetulekust antakse aktiivset põhisissetulekut (maksimaalselt 1000 gradido kuus) inimestele tegevuste eest, mida nad vabatahtlikult teevad, et anda oma panus kogukonda ja selle heaks. Selles suhtes on kõige selle väärtustamine, mis on oluline hoolivaks koosolemiseks, selles süsteemis justkui immanentne. Lisaks sellele avab "tingimusteta ja võrdne osalemine" igas vanuses naistele, meestele ja lastele võimaluse avastada uusi andeid, proovida end erinevates valdkondades ja seega arendada oma täielikku potentsiaali. Bernd Hückstädt ütleb: "Meie deklareeritud eesmärk on anda lastele ja laste lastele iga soo, nahavärvi ja päritoluga lastele elamisväärne tulevik. See eeldab, et kõigil läheb hästi ja nad hoolitsevad üksteise eest. See teeb inimesed õnnelikuks, sest mitte ainult nende süda ei ole lai, vaid ka võimalused kujundada oma aega maa peal sisukalt ja mitmekesiselt. Kõlab utoopiliselt, kuid meie järelduste kohaselt on see tegelikult teostatav."

Gradido mudeli ja Gradido podcasti üksikasjad aadressil https://gradido.net

Gradido Akadeemia kohta
Gradido Academy for Economic Bionics on välja töötanud alternatiivse "ühisraha", mille eeskujuks on loodus. Loodus järgib reeglit, et ainult seal, kus midagi läheb kaduma, võib tekkida midagi uut ja seega on võimalik pikaajaline areng (evolutsioon). Selle edu retsept on "elutsükkel". Kui ka meie majandus järgiks seda loomulikku tsüklit, lahendaks see majandusbioonika ekspertide sõnul praktiliselt kõik maailma rahaga seotud probleemid. Gradido mudel põhineb ideel, et mitte ainult iga inimene, vaid ka iga riik saab krediidipõhiselt loodud tulu. Sellega saab ta täita kõiki oma ülesandeid ilma makse kogumata. Deflatsioon või inflatsioon on minevik. Majandus vabaneb pidevast kasvukohustusest, finantssüsteemi kokkuvarisemise oht on lõplikult välditud. (www.gradido.net)

WordPress Cookie teatis Real Cookie Banner'i poolt