"Kasvavate kriiside ajal on sõltuvus välismaistest toiduainetest lihtsalt vastutustundetu. Me peaksime tootma kogu vajaliku toidu kohapeal, eelistatavalt mahepõllumajandusliku kvaliteediga."
Lugupeetud lugeja,
Pärast seda, kui Lieblingsstadtist on saanud turvaline koht, kus inimesed saavad päeval ja öösel turvaliselt ja muretult ringi liikuda, võtab linnapea Michael Miteinand käsile järgmise suure teema. Inspireerituna Andernachist, edukast "söödavast linnast", tahab ta Lieblingsstadtist teha toiduainetega isemajandava linna.
"Kasvavate kriiside ajal on sõltuvus välismaistest toiduainetest lihtsalt vastutustundetu. Me peaksime tootma kogu vajaliku toidu kohapeal, eelistatavalt mahepõllumajandusliku kvaliteediga," väidab Miteinand.
Toiduga isevarustatuse algkoosolek
Michael kutsub kokku oma ekspertide meeskonna. Ta kutsub koosolekule ka linna lemmikpõllumehed ja -aednikud. Kohtumine peaks olema algus "Suurele koostööle isemajandamise nimel".
"Olen kuulnud, et permakultuuriga saab väga väikeses ruumis tohutuid saake. Kes teab sellest midagi?" küsib ta grupilt.
Sabrina, permakultuuriekspert ja lemmiklinna aiandusühingu esimees ütleb oma sõna:
"Jah, nii ongi. Permakultuuri eesmärk on jäljendada looduslikke ökosüsteeme, et luua jätkusuutlikke põllumajandussüsteeme. See tähendab, et maad kasutatakse tõhusalt, edendades samal ajal bioloogilist mitmekesisust."
Kõrge saagikus permakultuuriga
"Kuidas tekivad kõrged saagid?" tahab Michael teada.
"Ühelt poolt läbi tõhus ruumikasutus: Permakultuuri põhimõtted hõlmavad sageli vertikaalset kasvatamist, nt ronitaimed seinal või struktuuridel, mitmekihilised voodid või väikeste alade kasutamine erinevate taimede kasvatamiseks. See võib tootlikkust ruutmeetri kohta tohutult suurendada.
Siis läbi Mulla tervis: Permakultuur propageerib selliseid tehnikaid nagu kompostimine ja multšimine, mis aitavad parandada mulla viljakust. Terve muld toetab terveid taimi, mis annavad paremat saaki.
Lisaks on olemas Taimede mitmekesisusMitmesuguste põllukultuuride kasvatamisega saab kontrollida kahjureid ja haigusi ning toota korraga erinevaid saake.
Selle tulemuseks on vanasõnaline Permakultuuri süsteemide jätkusuutlikkus. Ressursse, näiteks vett, kasutatakse tõhusalt. Selle tulemusena jääb saagikus suures osas stabiilseks isegi põua või muude raskete tingimuste korral."
Kas on juba näiteid?
"Kust saab leida häid näiteid permakultuuri kohta?", tahab Michael teada.
"Permakultuuri kasutatakse kogu maailmas. Isegi kõrbepiirkondades on edukaid permakultuuriprojekte. Eriti muljetavaldav on Linnapõllumajandus Ma leian, et "Urban Homestead" Pasadenas, Californias, kus üks pere toodab hämmastavalt palju toitu vähem kui veerandil hektaril."
"Kas te oskate meile sellest rohkem rääkida?" küsib linnakassapidaja Siegbert.
"Hea meelega! Urban Homestead toodab aastas üle 2700 kilogrammi toitu. Nad on kasvatanud juba üle 400 puu- ja köögiviljasordi. Nad toodavad ka mune ja mett.
Perekond kasutab mitmesuguseid säästvaid tavasid, sealhulgas kompostimist, vee säästmist tilkkastmise abil, päikeseenergiat ning kana- ja pardikasvatust kahjuritõrjeks."
"Me teeme seda ka," teatab maheaednik Reiner.
"Täpselt! Ka meie aiandusühingus toetume suuresti permakultuurile," lisab Sabrina, "lisaks töötavad mõned meie liikmed tõhusate mikroorganismidega. Teised eksperimenteerivad Agnihotra ja elektrokultuuriga - mõned neist hämmastava eduga."
Kõik teadmised on kättesaadavad
"Meil on koos palju teadmisi ja oskusteavet," rõõmustab Michael, "nii et saame luua uurimis- ja arendusprojekti: katseprojekti isemajandava kliimasõbraliku linnaarenduse jaoks...".
"Ma olen kindel, et selleks on olemas toetused," kahtlustab Siegbert.
Kas meil on piisavalt põllumaad?
"Teeme mõned jämedad arvutused!" Siegbert tõmbab välja oma kalkulaatori. "Veerand hektarist saadakse 2700 kilogrammi toitu aastas. Oletame, et inimene sööb ühe kilo päevas, siis on see 365 kilo aastas. Seega saab veerand hektarist toita veidi alla 7,5 inimese. See on 30 hektari kohta, seega vajaksime umbes 670 hektarit meie 20 000 elaniku jaoks. Siin ei ole aga nii mõnus ja soe kui Californias."
"Sepp Holzer, kuulus "põllumajanduslik mässaja", istutas Austrias sidrunid 1600 m kõrgusel," selgitab Sabrina. "Selliste saagikuse saavutamiseks on aga vaja palju teadmisi ja kogemusi."
"Meie linna pindala on umbes 20 ruutkilomeetrit, millest 25% on haljasalad, st 5 ruutkilomeetrit ehk 500 hektarit. Umbes pool sellest on avalik maa. Aga me ju ei taha seda kõike köögiviljaaedadeks muuta," ütleb Siegbert.
Katuseaiad ja vertikaalne aiandus
"Mõnes linnas kasvatavad inimesed isegi köögivilju katustel. Ja kas te olete kunagi kuulnud vertikaalsest aiandusest? Inimesed istutavad köögivilju oma majade seintele. Betoonist kõrbed muutuvad rohelisteks oaasideks. See on ka kliimale hea!" ütleb Jennie, linna kliimajuht.
Orgaaniline ja tavapärane - teeme koostööd!
"Meie, aednikud ja põllumehed, oleme ikka veel olemas," heidab Reiner vahele. "Lieblingsstadti ümbruses haritakse mitu tuhat hektarit.
"Enamik põllumeestest harrastab tavapärast põllumajandust, nagu ka meie," märgib Franz, "me anname ikkagi suurema saagikuse."
"Jah, mõlemal meetodil on omad eelised ja puudused ning need võivad erinevates kontekstides sobida," rahustab Michael, "Teeme koostööd - kõigi hüvanguks!"
Solidaarne põllumajandus
"Koostööst rääkides, kas te tunnete SoLaWi?" küsib Jennie rühmale. "Solidaarne põllumajandus on põllumajandusmudel, mille eesmärk on tihe koostöö tarbijate ja põllumajandustootjate vahel. Selle mudeli puhul kannavad liikmed ühiselt põllumajandusettevõtte pidamise kulud ja jagavad saaki. Sellest võidavad kõik: põllumajandustootjad saavad kindla sissetuleku ja liikmed saavad värsket mahetoitu"
"Väga hea! Nii et meil on koos piisavalt valdkondi, ideid ja pädevusi, et muuta linn isemajandavaks," on Mihkel rahul. "Isevarustamine on suur ja ulatuslik ettevõtmine. Me saame seda teha ainult koos. Peaksime katsetama erinevate lähenemisviiside kasulikkust ja hea meelega proovima mitu meetodit, mis parimal juhul täiendavad üksteist. Ka Gradido, järeleproovitud auväärsete tasude süsteem, tuleks uuesti integreerida. See annab meile palju vabatahtlikke, kes tahavad entusiastlikult selle suure ühise eesmärgi nimel töötada."
The "Suurepärane koostöö saab kohaldada ka põllumajanduses. Populaarse sarja 11. episoodis "Gradido lemmiklinnas" pannakse alus linna isemajandavale toidutootmisele. Nagu kõigi eespool kirjeldatud lähenemisviiside puhul, on koostöö palju parem kui konkurents. Vabatahtlik töö põhineb suuresti koostööl. Vabatahtliku töö tasustamise süsteemi "Gradido" abil tasustatakse vabatahtlikku tööd 20 Gradido tunnis.
Gradidose jaoks on olemas mitmesugused soodustused ja allahindlused, mida saab lunastada kohalikes ettevõtetes. Lisaks sellele toimub kodanike vahel elav teabevahetus. See vähendab kõigi asjaosaliste kulusid ja suured projektid muutuvad teostatavaks. Kõik võidavad ja võidavad!
Edastage see sari julgelt oma linnavalitsusele, ühendustele ja kaupmeestele!
Kui me nüüd midagi ei tee, siis Allapoole suunatud spiraal ära. Me muutume üha enam sõltuvaks välismaalt tulevast toidust ja meie kodumaine põllumajandus läheb pankrotti.
Gradido ja Suure koostööga genereerime me Ülespoole suunatud spiraalid kujundada tulevikku positiivselt ja jätkusuutlikult. Üheskoos muudame oma linnad ja alevid elavateks õitsvateks oaasideks - meie lemmikkohtadeks!
Lugupidamisega
Teie
Margret Baier ja Bernd Hückstädt
Gradido asutaja ja arendaja